Wednesday, October 14, 2009


Suur on see, kes särab end säästmata.

Põlemiseks pole vaja põhjust.
Palumiseks pole vaja põhjendust.

Ei ole tarbetuid tiibu.
Ei ole liigseid laule.

Julgus on suurim tarkus.
Oma hingeloomule ustav teeb tugevamaks nii enese kui elu.

A. Alliksaar

Friday, September 25, 2009

UNFAIR


Viimasel ajal, ja kuigi ajad on kiired, olen siiski märganud asju, mis kriibivad.. silmi, südant ja kõrva, kõiki korraga vahel!
Ja siis hakkasin mõtlema, et minu poolt valitud eriala peaks ju püüdlema õigluse ja õiglase lahenduse poole ja kuigi õigusteadus on üks üsna vana teadus, siis paistab, et midagi ei muutu. Okei, meil pole enam veritasu ja keegi ei anna oma silma ega hammas teisele.. kuid äkki peaks? Mis siis on õiglane? Kas inimesed ei oska õiglaselt käituda, sest nad ei tea, mis on õiglane? Või nad ei taha õiglaselt käituda?

Ja tegelikult ei olegi asi inimestes endis, vaid hoopis juhuste ja kokkusatumuste pikas reas, mis viivad ebaõiglase tulemuseni?

Ma näen päevast päeva inimesi, kes püüdleva asjade poole, mida on nimetatud elu alusteks ja suurimateks kingitusteks ning ometigi jäävad nad kõigest sellest ilma. Kogenumad ütlevad, et kõik see on millekski hea.. aga milleks? Ja kas kohe kindlasti on .. kas ikka päris kindlasti on see millekski hea, kui sa ei saa last, keda sa oled nii ammu igatsenud või kui sa oled leppinud sellega, et elad koos inimesega, keda sa ei armasta? Kui asutus raiskab hunnikutes rah aja samal ajal koondatakse inimesi? (palju õnne neile, kes end eelnevas ära tundsid)

Või pole tõeline õnn või midagi sellesarnast lihstalt meile määratud? Pole me seda ära teeninud? Või pole isegi mõtet selle poole püüelda, sest nagunii rikume kõik jälle ära?

Ahhhrrr... nii ebaõiglane lihtsalt!!!

Ja siis jääb neil inimestel vaid mõelda selle olukorra üle.. vahel lausa piinelda selle teadmatuse ja mõistmatuse ja ebaõigluse käes. Ja mitte miski ei muutu.. ja mitte keegi ei oska midagi muuta, keegi ei oska kusagilt alustada. Ja kas üldse olekski mõtet, kui sinu tegevus ühes suures kokkusattumiste jadas võib muuta õnnetuks hoopis kellegi teise...

Wednesday, August 26, 2009

If...


Ei, juttu ei tule If kindlustusest või millestki muust sellesarnasest.

Täna tahtis Kivima mind ühe Ristikivi luuletusega jalust rabada. Mõistagi ei õnnestunud see tal, kuivõrd ma tean enamiku Ristikivi luulet peast. Kuid sellega seoses meenus mulle üks luuletus, mida koolis kunagi õppisin ja mis siiani mind vahel kummitab:

If by Rudyard Kipling


If you can keep your head when all about you
Are losing theirs and blaming it on you;
If you can trust yourself when all men doubt you,
But make allowance for their doubting too;
If you can wait and not be tired by waiting,
Or, being lied about, don't deal in lies,
Or, being hated, don't give way to hating,
And yet don't look too good, nor talk too wise;

If you can dream - and not make dreams your master;
If you can think - and not make thoughts your aim;
If you can meet with triumph and disaster
And treat those two imposters just the same;
If you can bear to hear the truth you've spoken
Twisted by knaves to make a trap for fools,
Or watch the things you gave your life to broken,
And stoop and build 'em up with wornout tools;

If you can make one heap of all your winnings
And risk it on one turn of pitch-and-toss,
And lose, and start again at your beginnings
And never breath a word about your loss;
If you can force your heart and nerve and sinew
To serve your turn long after they are gone,
And so hold on when there is nothing in you
Except the Will which says to them: "Hold on";

If you can talk with crowds and keep your virtue,
Or walk with kings - nor lose the common touch;
If neither foes nor loving friends can hurt you;
If all men count with you, but none too much;
If you can fill the unforgiving minute
With sixty seconds' worth of distance run -
Yours is the Earth and everything that's in it,
And - which is more - you'll be a Man my son!

Tuesday, August 18, 2009

M.L.A.K

Minust sõltub!
Läheb korda!
Alustan kohe!

Koos on Lahe!

Monday, August 10, 2009

Elu parim nädalavahetus!


Ja muud ei olegi.. ainult seda tahtsingi öelda:) Mul lõpes just praegu elu parim nädalavahetus!!

Friday, August 7, 2009

Elu on karneval!


Käesoleva nädala kolmapäeval toimus Swedbanki tervisejooksu raames karnevalijooks.

Kuivõrd pool meie tiimist oli hõivatud ühe teise töise, kuid see-eest äärmiselt põneva üritusega, olime sunnitud oma jooksutiiru päris viimasele minutile jätma. Nii me siis läksime neljakesi, saksa armee rõivastes Nõmme metsadesse sörkima... ikka vasak-parem-vasak-parem jne. Ja hoolimata sellest, et me olime peaaegu et ainsad jooksusarjas osalejad seal ja seetõttu ka ainsad kostüümides jooksjad, oli meil üks ütlemata vahva õhtupoolik. Seega ma leian, et elu võiks olla iga päev karneval, sest vähemalt tänase päeva seisuga oli just see kolmapäevane päev selle nädala tipphetkeks! Kirsi koogile panid veel ka ühe tiimikaaslase sõnad, kui olime juba suundunud tsivilisatsiooni poole (ehk metsast välja): "Ma olen lihtsalt õnnelik, et minu ümber on nii toredad sõbrad, tuttavad ja töökaaslased!"

Friday, July 31, 2009

Your playing small doesn't serve the world!


Ma olen viimasel ajal täheldanud, et inimesed hoiavad end tagasi.. peaaegu kõiges. Põhjus paistab olevat selles, et mõeldakse:"kuidas mul saab hästi minna, kui kõigil teistel läheb halvasti.. ma ei saa seda neile nina alla hõõruda"...

Aga tegelikult ei tohiks see meid takistada elamast. Marianne WIlliamsoni sõnadega:

Our deepest fear is not that we are inadequate. Our deepest fear is that we are powerful beyond measure. It is our light, not our darkness that most frightens us. We ask ourselves, 'Who am I to be brilliant, gorgeous, talented, fabulous?' Actually, who are you not to be? You are a child of God. Your playing small does not serve the world. There is nothing enlightened about shrinking so that other people won't feel insecure around you. We are all meant to shine, as children do. We were born to make manifest the glory of God that is within us. It is not just in some of us; it is in everyone. And as we let our own light shine, we unconsciously give other people permission to do the same. As we are liberated from our own fear, our presence automatically liberates others.

Thursday, July 30, 2009

Algus..


Nonii.. vaatame, mis sellest siis saama hakkab nüüd.

Arvatavasti võite siit edaspidi leida igasugu sodi -jutte, pilte, asjandusi... rohkem aga ilmselt kirjutan ma iseenedale, mistõttu ei peagi te päris kõigest alati aru saama...