One more step to go...

Sain täna oma retsensiooni kätte.. hiljem lubatust, nagu alati, aga ikkagi sain. Ja minu täielikuks üllatuseks oli see üsna positiivne, hindeks pakuti B või A - olenevalt kaitsmise kvaliteedist.

Raske on minna midagi kaitsma, kui Sa ise tead, kui palju sealt veel puudu on. Raske on minna kaitsma, kui Sa tead, et Sinu retsensent on vastava ala spetsialist. Ja raske on minna kaitsma alles õhtul, kui enamik on oma tööd juba ära kaitsenud ning Sina oled pool päeva närveldanud ja kuulanud, kuidas neid, kes kõnnivad sama rada Sinust eespool, piinatakse ja kiusatakse. Raske on minna kaitsma...

Aga kuna on see on viimane katsumus, et kogu see jama ükskord lõpetada, siis olen ma selleks valmis ja ma teen selle ära. Ja siis hoidke alt - ma hakkan koralikult ja täiel rinnal elama!

Sinine esmaspäev ja veel sinisem esmaspäeva hommik

Kuidas mulle ei meeldi esmaspäev. Eriti ei meeldi mulle esmaspäev siis, kui ei saa öösel korralikult magada ja terve öö sajab vihma (mis tegelikult on mõnus), mis hommikuks kuidagi järele ei taha jääda (mis just teebki asja nõmedaks) ja siis peab jalgsi läbi vihmaussidest miinivälja ja korraliku paduvihma tööle ruttama, sest hommikuti üliaeglane ja uimerdav elukaaslane tilpneb igal sammul su tee peal. Samal ajal pritsivad sind möödasõitvad autod lisaks kõigele muule ka sopaga...

.. ja kõige tipuks - vihm jääb järele just siis, kui oled kontori uksest sisse astunud, nagu kiuste.


Oi kuidas mulle ei meeldi esmaspäev!

Õudne lõpp....

Kirjutasin eelmises postituses, et esmaspäeval, so 10. mai kell 17 on ametlik pingelangus. Nii see aga mitte karvavõrdki polnud. Peale eksamit, mis on oli vägagi raske, tuli oodata veel päev, teinegi.. ja alles kolmanda õhtul, so vähem kui 18 h enne järeleksami aega, saime teada, et me pole eksamil läbi kukkunud (milline kergendus.. te ei kujuta ettegi). Samas, hindeid ei tea me veel tänagi. Aga ega see hinne enam nii väga ei loegi, peaasi, et eksam tehtud ja enam mitte ühtegi ainet ei ole vaja magistriõppes läbida:) Ja mis veel parem, Õuduse teooria on igaveseks tehtud!

Nüüd jääme siis ootama, kas mind kaitsmisele ka lubatakse. See selgub jällegi ajakava kohaselt esmaspäeval, so 17 mai. .. AGA... nagu elu ja viimased aastad eriti on näidanud, siis TÜ õigusteaduskond pole kõige parem reeglite järgija ja ma ei imestaks üldse, kui 17 mai ei saa ma jällegi mitte midagi teada ning närveldan nagu segane, iga 2 min tagant postkasti refreshides...

Ja siinkohal tahan tänada kõiki, kellel pöidlad sinised on nende mulle hoidmisest - sellest ilmselgelt oli kasu!!! Eraldi märgin ära Madis K, kes ka varbaid igaks juhuks suus hoidis kogu selle närvilise aja:) Viimase paari päevaga avastasin, et mul on ikka väga palju sõpru, kellele läheb korda, mida ma teen ja kuidas mul läheb ning kes usuvad minusse. Tore, et te kõik mul ikka olemas olete:)

lõpp... paistab?

Lõputöö on nõutavas vormis 3 eksemplaris välja prinditud. Üks juhendajatest on kirjutanud suurepärase arvamuse, teise oma ootan veel, kuid olen juba üsna arvestanud sellega, et tema akadeemikuna leiab ilmselt rohkem vigu ja ei hinda mu tööd nii kõrgelt.

Homme on vaja veel teha viimane eksam, milleks mul pole olnud aega õppida. Aga just selle pärast ma siin kirjutangi.. et mu sõbrad kuuleksid minu vaikivat appikarjet ja hoiaksid kõik homme mulle 10.45 tugevasti tugevasti pöidlaid. Paistab, et ainult see mind aitabki, et teised minusse usuvad.. praktikas tõestatud.

Homme kell 17 on ametlik pingelangus.. ma loodan, et ma elan selle üle, et 17. mai ärevalt komisjoni otsust oodata...