Milan, Milan...

No täna sõitsin ma esimest korda elus rongiga.. ja sain kohe esimesel sõidul trahvi ka :D Päris palju draamat  kohe sellise pisike asja tõttu, aga no ikka juhtub.

Ühesõnaga, käisime Milanos. Võtsime ette paar suuremat vaatamisväärsust ja tegime tiiru ning paar turistikat. Vahepeal jõudsid mõned mind Senegali naiseks maha parseldada.
Üldiselt on Milano praegu väga sudus ja seal ehitatakse meeletult palju. Ma ei mäletagi, kas ma käisin mõnel tänaval, kus midagi pooleli ehitamisel või renoveerimisel poleks olnud.

Lõuna möödus ühes väikeses kohvikus tšempionide väljaku ääres. Poisid tellisid pasta ja meie Lilluga salatid.. mis olid 3 korda suuremad, kui poiste pastad :D Meie silmad olid vist suured kui tõllarattad, kui tavaline salat toodi lauda suuremas kausis, kui mul kodus supikausid on. Aga maitses hästi, poistele meeldis Itaalia päris oma pasta ka väga!

Kokkuvõttes ütleks ma Madise sõnadega: "Milano oli täielik pettumus!" Ja nii ongi! Täiesti tavaline suurlinn. Võrreldes Bergamoga on Bergamo ikka 100 korda rohkem Itaalia, kui seda on Milano.

Õhtupoole käisime Lilluga veidike shoppamas - ei leidnud midagi, as usual. Ja nüüd sööme Itaalia päris oma pitsat, millel käisime järel kohvikus nimega Linda. Siim tahtis mündihunnikust lahti saada ja ladus pitsade eest makstes kõik oma mündid letti. Pitsameitser tegi suured silmad, luges natuke aega münte ja lõpuks lõi käega. Võttis Siimu rahakoti ja kallas ülejäänud sendid tagasi - allore, me saime allahindlust! :)

Homseks on meil pandud kinni üks auto, millega kavatseme Veneetsiasse sõita! A domani! :)

Sunny Bergamo

Kaua oodatud aeg jõudis 23ndal jaanuaril kätte ning lõpuks ometi olime teel oma vana sõbra uude elukohta, Bergamosse. Lennureis möödus tavapäraselt, kuid see odavlennufirma on ikkagi väga odav lennufirma. Sellest kunagi pikemalt.
M ja L olid meil kenasti vastas, kusjuures meie jõudsime enne neid lennujaama. Väke tripp poodi ja siis ühistranspordiga M kodu poole. Ok.. sõidame. Minge hetk jääb buss seisma ja bussijuht paneb riidesse ja hüppab bussist välja. Uksed jätab lahti. Meie vahime suurte silmadega ringi - et nagu mismõttes?! Keset ööd pimedas inimtühjas linnas üksinda bussis, kus uksed on lahti ja bussijuht lihstalt jalutas minema. Uurime, et kas võiks äkki ise sellega nüüd edasi sõita :D Siiski mingi aja pärast saabub uus bussijuht, kes eelmise nö välja vahetas ja meid sihtkohta viis. Lihtsalt esialgu tundus olukord suht tragikoomiline :D

Nüüd aga on juba uus päev. M saabus poole 8 paiku hommikul töölt ja nüüdseks pärastlõunaks on jäänud unelema mulle ja mu kaaslasele ettevalmistatud magamiskohas:) Eks pikk, pikk, pikk, pikk jalutuskäik mäkke väsitas päris korralikult. Vahepeal jõudis mu kaaslane kallis ka oma püksid ära rebestada, sest oli tarvis tanki otsa ronida, seega ei jäänud muud üle, kui  väike shoppingutiir teha. Muuhulgas käisime siis ka toidupoes, et osta söögid-joogid tänaseks A sünnipäeva tähistamiseks :)


Ma hea meelega laeks mõne pildi ka, aga see paistab meeletu aja võtvat, nii et need jäävad kunagi hiljem sirvimiseks :)

Sellele, kes suudab selgust puuduvast kogu eluks kerge ja sirgena kanda, olen ma tuumani truu...

Kaotaja kiituseks laulan,
sest võitjale lauldakse niigi;
kurva ees kummardan,
löödu ees langetan pea.

Maailmast loobuja loob,
leiab unedes eneseriigi;
tõeluse taluja salajõudu
ja -suurust keegi ei tea.

Kaotaja kiituseks laulan
ja ilmaolija iluks;
põlatu pärgan, ta kõrgele
laubale vajutan suu –

sellele, kes suudab selgust
puuduvast kogu eluks
kerge ja sirgena kanda,
olen ma tuumani truu.

                        - Doris Kareva -

pühadeaegne isetegevus...

can't wait..

Stipendiaat

Kunagi ammu käisin Euroopa Liidu õiguse erikursuse aines. Eksamile minnes oli palju töömuresid ning seetõttu kribasin vastuse 10-15 minutiga paberile ja ruttasin tagasi tööle. Tööd õppejõule viies arvas ta, et ma tahan midagi küsida, sest aega eksami algusest oli vähe möödunud. Loomulikult sain ma lõppkokkuvõttes kesise hinde.

Otsides magistritööle juhendajat, sain sama õppejõu käest vastuseks, et kuivõrd paistab, et ma tema aines ei ole saanud eksamil suurepärast tulemust, ei ole nõus ta minu lõputööd juhendama, sest võtab juhendada ainult kõrge potensiaaliga õppureid. No ok, mis siis ikka.. kuigi sees ikka kihvatas.

Magistritöö esitatud, selgus, et see sama õppejõud määratakse mulle retsensendiks.. ning ta paneb mulle hindeks A!! Mõtlesin, et oh, milline mõnus ninanips. Sain ka kaitsmisel selle A kinnitatud.

Kuulutati välja magistritööde stipendiumikonkurss ühe suure advokaadibüroo poolt. Teiste pealekäimisel kribasin viimasel tööde esitamise päeval 5 minutiga valmis mingi suvalise motivatsioonikirja ja saatsin kulleriga paberipaki teele. Kuivõrd mulle töö kättesaamise kohta kinnituskirja ei saadetud (nagu seda tehti mu sõbranna puhul, kes samuti oma töö stipendiumikonkursile esitas), siis ma isegi mõtlesin, et äkki ma jäin esitamisega hiljaks.. no mis siis ikka, ega mul polekski stipendiumivääriline töö olnud ja tõesti sai see esitatud pigem teiste pealekäimisel.

Täna, 01. septembril tuli mu postkatsi teade, et olen esitanud stpendiumikonkursile märkimist vääriva magistritöö ning seda premeeritakse rahalise auhinnaga. Lisaks kutsutakse mind stipendiaatide lõunale.



Ma ei hakka üldse mainimagi, et see sama õppejõud on kõne all oleva konkurssi korraldava advokaadibüroo partner.