Veneetsia

Hommikul võtsin ühe rendiauto - ei ole tarvis ilmselt öelda, et ei saanud me seda, mida me tellisime. Kuid üllatus oli seda suurem, kui nägime, mis seisukorras see väike Lancia Ypsilon  oli. Lühidalt - üleni kriipse, kraapse täis ning tagumine bumper peaaegu ärakukkumise ääre peal. Aga no see selleks, võtsime auto vastu ja sõit võis alata.


Paljudele meist oli see esimene sõit kiirteel. Maksud on suht mõnusad - 14,10 Bergamost Veneetsiasse.  Veneetsiasse jõudes keerasime küll enda meelest nii valesti, kui sai, st sõitsime üle silla linna, kus autodega ei sõidata, kuid õnneks oli seal suur parkimismaja selle tarbeks ehitatud. Lisaks, meie jaoks täiesti juhuslikult (kuivõrd läksime Veneetsiasse täiesti ettevalmsitama) avastasime parkimismaja lähedal People Mover'i ehk siis spets selleks ehitatud õhurongi, et inimesed parklast linna viia :)

Linn oli imeilus, mitte ühtegi autot ja täpselt selline nagu filmidest mäletasime - pisikesed kitsad tänavad ja pisikesed väljakud, mis moodustavad labürindi, sajad pisikesed sillad ja gondlid nende vahel voorimas.Taaskord väga palju igast asjade müüjaid.Seekord mind Senegali naiseks ei tahetud viia, kuid Siim pidi maksma roosi eest, mis mulle algul ilusate siniste silmade eest "kingiti". Otsisime ka üht postkontorist, kust Allardi sõnul saab postkaarte koju saata, kuid kahjuks ei leidnud me seda, mistõttu peate ilma vahva Veneetsia postkaardita hakkama saama.

Veneetsia kohvikutes on selline komme, et lisaks söögile-joogile maksavad külastajad ka kohamaksu. Teisisõnu - istumine maksab 2 eurot.

Veneetsiast tagasi jõudsime suhteliselt hilja ja ees otamas uued takistused. Nimelt parkimine Bergamos. Parkimise sildid on siin päris eksitavad - ühel märgil on nii parkimise keeld kui ka tasulise parkimise aeg ja hind. Parkimine on tasuline nagu eestiski tööpäeva jooksul, kuid mida see parkimise keeld siis tähendab? Et kas peale tööpäeva on seal parkimine keelatud? Või just seda, et parkimine tasuta on keelatud ja parkida saab tasu eest 9-18? igatahes kahtlane. Et vältida sekeldusi ametivõimudega otsustasime panna auto tasulisse parklasse, kus öösel on võimalik tasuta parkida. Lisaks on parkimiskohad märgitud erinevalt - ühed on sinise joonega ja teised kollasega... wtf? Lõpuks saime pika vaatluse ja tõenäosusarvutuste tulemusel selgeks, et ilmselt on kollased parkimiskohad Bergamo residentidele ning sinised külalistele väljastpoolt. Selline eristamine toimub muuhulgas ka tasulistes parklates.

Igatahes jah, raske päev on olnud. Lähme homseks puhkama - plaanis on loodusretked mägedes.

Milan, Milan...

No täna sõitsin ma esimest korda elus rongiga.. ja sain kohe esimesel sõidul trahvi ka :D Päris palju draamat  kohe sellise pisike asja tõttu, aga no ikka juhtub.

Ühesõnaga, käisime Milanos. Võtsime ette paar suuremat vaatamisväärsust ja tegime tiiru ning paar turistikat. Vahepeal jõudsid mõned mind Senegali naiseks maha parseldada.
Üldiselt on Milano praegu väga sudus ja seal ehitatakse meeletult palju. Ma ei mäletagi, kas ma käisin mõnel tänaval, kus midagi pooleli ehitamisel või renoveerimisel poleks olnud.

Lõuna möödus ühes väikeses kohvikus tšempionide väljaku ääres. Poisid tellisid pasta ja meie Lilluga salatid.. mis olid 3 korda suuremad, kui poiste pastad :D Meie silmad olid vist suured kui tõllarattad, kui tavaline salat toodi lauda suuremas kausis, kui mul kodus supikausid on. Aga maitses hästi, poistele meeldis Itaalia päris oma pasta ka väga!

Kokkuvõttes ütleks ma Madise sõnadega: "Milano oli täielik pettumus!" Ja nii ongi! Täiesti tavaline suurlinn. Võrreldes Bergamoga on Bergamo ikka 100 korda rohkem Itaalia, kui seda on Milano.

Õhtupoole käisime Lilluga veidike shoppamas - ei leidnud midagi, as usual. Ja nüüd sööme Itaalia päris oma pitsat, millel käisime järel kohvikus nimega Linda. Siim tahtis mündihunnikust lahti saada ja ladus pitsade eest makstes kõik oma mündid letti. Pitsameitser tegi suured silmad, luges natuke aega münte ja lõpuks lõi käega. Võttis Siimu rahakoti ja kallas ülejäänud sendid tagasi - allore, me saime allahindlust! :)

Homseks on meil pandud kinni üks auto, millega kavatseme Veneetsiasse sõita! A domani! :)

Sunny Bergamo

Kaua oodatud aeg jõudis 23ndal jaanuaril kätte ning lõpuks ometi olime teel oma vana sõbra uude elukohta, Bergamosse. Lennureis möödus tavapäraselt, kuid see odavlennufirma on ikkagi väga odav lennufirma. Sellest kunagi pikemalt.
M ja L olid meil kenasti vastas, kusjuures meie jõudsime enne neid lennujaama. Väke tripp poodi ja siis ühistranspordiga M kodu poole. Ok.. sõidame. Minge hetk jääb buss seisma ja bussijuht paneb riidesse ja hüppab bussist välja. Uksed jätab lahti. Meie vahime suurte silmadega ringi - et nagu mismõttes?! Keset ööd pimedas inimtühjas linnas üksinda bussis, kus uksed on lahti ja bussijuht lihstalt jalutas minema. Uurime, et kas võiks äkki ise sellega nüüd edasi sõita :D Siiski mingi aja pärast saabub uus bussijuht, kes eelmise nö välja vahetas ja meid sihtkohta viis. Lihtsalt esialgu tundus olukord suht tragikoomiline :D

Nüüd aga on juba uus päev. M saabus poole 8 paiku hommikul töölt ja nüüdseks pärastlõunaks on jäänud unelema mulle ja mu kaaslasele ettevalmistatud magamiskohas:) Eks pikk, pikk, pikk, pikk jalutuskäik mäkke väsitas päris korralikult. Vahepeal jõudis mu kaaslane kallis ka oma püksid ära rebestada, sest oli tarvis tanki otsa ronida, seega ei jäänud muud üle, kui  väike shoppingutiir teha. Muuhulgas käisime siis ka toidupoes, et osta söögid-joogid tänaseks A sünnipäeva tähistamiseks :)


Ma hea meelega laeks mõne pildi ka, aga see paistab meeletu aja võtvat, nii et need jäävad kunagi hiljem sirvimiseks :)

Sellele, kes suudab selgust puuduvast kogu eluks kerge ja sirgena kanda, olen ma tuumani truu...

Kaotaja kiituseks laulan,
sest võitjale lauldakse niigi;
kurva ees kummardan,
löödu ees langetan pea.

Maailmast loobuja loob,
leiab unedes eneseriigi;
tõeluse taluja salajõudu
ja -suurust keegi ei tea.

Kaotaja kiituseks laulan
ja ilmaolija iluks;
põlatu pärgan, ta kõrgele
laubale vajutan suu –

sellele, kes suudab selgust
puuduvast kogu eluks
kerge ja sirgena kanda,
olen ma tuumani truu.

                        - Doris Kareva -

pühadeaegne isetegevus...

can't wait..