Hommik algas selega, et Siim läks autot parkima panema :) Peale seda väike hommikusöök värskete briocchidega ning suund Garda järve äärde. Enne veel käis Hinno GPS ostmas ja me oleme kõik selle eest tänulikud:)
Garda järv on imeilus ning muhulgas Itaalia suurim järv, mis paikneb mägede keskel ning mis sisaldba endas poolsaari ja väikseid saari. Käisime esmalt kõige suuremal poolsaarel, millel paikneb linn nimega Sirmione. Poolsaare lõpus asub kindlus ning imekaunis rannapromenaad. Terve poolsaar asub mingit sorti mereplatool ning seetõttu on kaldalt paistev järvevesi helesinine ja kristallselge.Samuti asub seal paar väikest sadamat, kindluse muuseum ning hurmav vanalinna osa. Kahjuks on see äärmiselt armas kohake talvel suhteliselt välja surnud. Seal asub meeletus koguses hotelle ning ilmselt on see turismiperioodil väga populaarne puhkuse paik, kuid hetkel on enamus hotellid ja väikesed äri suletud. Meid see muidugi ei morjendanud - oligi mõnusam vaikselt jalutada ja pildistada, ilma et hunnik turiste pidevalt ees tõlberdaks.
Edasi oli soov minna mägedesse. Kuna meil ühtegi sihtkohta ei olnud, siis ei olnud eriti ka millegi järgi joonduda. Seega sõitsime niisama mööda Garda järve kallast pisikeste armsate itaalia külade vahel. Lõpuks jõudsime väikese künka otsa, kus asus järjekordne kindlus. Meie üllatuseks polnud see aga päris tavaline kindlus, vaid vana kindluse hooned, kus elasid lausa igapäevaselt inimesed - väikesed aknad kardinatega, aiamaa kindluse müüride vahel ja tänavavalgustus ning isegi kanalisatsioon oli seal ilmselt olemas (kanalisatsiooni luugid vähemalt olid).
Olles eelmise künka kõrguses pettunud, otsisime mägesid edasi. Lõpuks ka leidsime midagi ning sõitsime pead pöritavaid kurve ja teid üles kõrgustesse. Hetkel, mil leidsime he üisikese nn mägikiriku, otsustasime, et siin meie teekond lõpeb, sest viimased kõrgused võtsime juba niigi esimese käiguga gaasi põhjas hoides. Tegime väikese puhkepausi ning pöödusime alla tagasi. Enne veel olime GPS silmates avastanud, et oleme ei rohkem ega vähem kui poole kilomeetri kõrgusel merepinnast.
Tee koju kulges oodatust pikemaks, sest otsustasime hoiduda kiirteest ning sõite alternatiivseid teid pidi tagasi. Kahjuks tähendas see küa küljes küla ning ringteed ringtee otsa. Aga kohale me jõudsime:)
Eks näis, mis homne toob - see plaan on praegu alles arutamisel.
No comments:
Post a Comment